August Loopmann (8. aprill 1927 (Leningradi kubermang, Volossovo lähedal) – 22. november 2001, Tallinn) oli eesti maismaa hüdroloog, sooteadlane ja polaaruurija. Euroülikooli professor. August Loopmann lõpetas 1949. aastal Väike-Maarja Keskkooli, 1954. aastal Tartu ülikooli ja 1965. aastal Leningradi Riikliku Hüdroloogia Instituudi aspirantuuri (sai geograafia kandidaadiks).

Alates 1949. aastast osales veekogude kompleksses väliuurimises. Ekspeditsioonide käigus uuris jõgesid, järvi, soid, liustike nii Eestis kui ka Lääne-Siberis, Põhja-Jäämere-äärsetes piirkondades, Hollandis, Saksamaal, Lõuna-Prantsusmaal ja Antarktikas. Eestis uuris ta soode veerežiimi.

August Loopmann töötas Antarktises Nõukogude Liidu Antarktika Ekspeditsiooni meeskonnas hüdroloogina 1983.-1984. aastal Schirmacheri ja Untersee oaasides, kus uuris koostöös vene ja saksa uurijatega alaliselt jääga kaetud mägijärvede nõgude morfoloogiat ja batümeetriat, peamiste ioonide hüdrokeemiat, äravoolu (kaasa arvatud selle toiteelementide ja isotoopide sisaldus) ning järvede veevahetust. Samuti töötas ta 1987.-1988. aastal Jetty oaasis (MacRobertsoni Maa) järvi.

August Loopmann arvutas 1964. aastal Eesti saarte arvu ja 1996. aastal täpsustas ta andmeid nii uuemate kaartide järgi kui ka looduses. Töötas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis. Aastast 1998 oli ta Eesti Geograafia Seltsi auliige.